Nädala kokkuvõte.
Esmaspäev, 27.märts:
Keilas oli Tutermaa alajaamas toimunud rikke tõttu ulatuslik elektrivarustuse katkestus. Elektrivarustuse katkestus algas kell 11 ja mõjutas kokku 2518 Elektrilevi klienti Keila linnast ja Lääne-Harju vallast. Keila linnas olid muuhulgas elektrita kesklinn, Lõuna-Keila, Luha ja Piiri tänava vaheline piirkond, Põhja, Pae ja Allika tänavad, Haapsalu maantee kant. Vooluta oli ka linnavalitsus.
Elektrilevi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Kristi Reilandi sõnul põhjustasid Keilas ulatusliku elektrikatkestuse kolm üksteisega seotud nii kaabli kui alajaama riket: „Üksrike soodustas teise teket ja see kahjuks takistas klientide kiiret ümberlülitamist.“ Linnavalitsuse elanikkonna kaitse nõunik Uno Paas lisas Elektrilevi infole tuginedes, et välja läks 110 kV alajaama kaks fiidrit ning avarii tagajärjel oli mõjutatud Tutermaa 110 kV alajaam. Avariibrigaadid asusid rikkeid kõrvaldama. Kell 13.46 teatati, et 1300 klienti on saanud elektri tagasi, teiste hulgas ka Lõuna-Keila. Elektrivarustus oli kogu linnas taastatud kell 14.15, lühiajaline voolukatkestus tabas kesklinna veel kell 16, pärast seda olukord normaliseerus. Elektrikatkestuse piirkonda jäävad kauplused ja söögikohad olid suletud. AS Keila Vesi töö oli häiritud vaid Lõuna-Keilas, kus tuli kasutada generaatoreid õlepumplate töö tagamiseks. Veevarustus ei katkenud. Ka Utilitase katlamaja töö ei katkenud. Keila lasteaiad said rikke tingimustes päevakava muutmata edukalt hakkama: Rukkilille lasteaias oli vool olemas, Vikerkaare ja Miki lasteaedades oli lõunasöök katkestuse alguseks juba valmis, nii said lapsed sooja söögi. Ringi tuli teha õhtuoote menüü. Igaks juhuks varuti ka joogivett. Tualettides oli piisav veevaru olemas. Keila Kooli elektrikatkestus ei puudutanud. Lätte kool sai õppetööd kenasti jätkata, sest katkestus oli valgel ajal. Probleemid tekkisid WC kasutamisel ja köögis, kus teiseks ja kolmandaks söögivahetunniks tuli menüüd operatiivselt muuta. Linnavalitsuse töötajad läksid kodukontoritesse.
Täna lõuna ajal toimus Vikerkaare lasteaia saalis Robootika sisekoolitus nii Vikerkaare kui Sipsiku maja rühmade personalile. PILDID . Teoreetilisest ja praktilisest osast koosneva koolituse viis läbi Päikesepärlite rühma õpetaja Laura Lilleorg. Laura on ühtlasi ka lasteaia Digitugi töögrupi juht, kelle kirjutatud projekt „Õppetegevuse rikastamine robootika vahenditega“ sai „ProgeTiigri“ programmi taotlusvooru kaudu rahastuse. Projekti raames telliti lasteaeda mõlemale majale uusi robootikavahendeid. Sisekoolituse praktilise osa käigus jagati osalejad gruppidesse ja lahendati robootikavahenditega erinevates keskustes olevaid ülesandeid. Sisekoolitusel tutvustati uusi seadmeid: Robotkilpkonn, Maastikurobot ja Sphero mini + avastuskomplekt. Kasutusel olid ka mõned juba varasemast tuttavad robootika vahendid: Robotigu Qobo, Ozobot ja Bee-Bot. Robotitega käsitleti ja loodi uusi ideid edaspidiseks kasutamiseks järgmiste õpistsenaariumite raames: 1. Mida/Keda võin näha õues. 2. Ütle sõbrale head. 3. Uute roboti võimaluste avastamine mängides Bowlingut, ehitades radu ja täites ülesandeid. 4. Avastame kodumaad. 5. Loomalapsed. 6. Räägime emotsioonidest. Lasteaed tänab õpetaja Laurat innovaatilise sisekoolituse korraldamise eest. Tänusõnad aktiivsetele osalejatele, kes saavad laste õppetegevuste mitmekesistamiste võimalusi igapäevatöös vastavalt teemadele rakendada.
Sotsiaalkeskuses avati Toivo Laansoo fotode näitus.
Eesti Muusikakoolide Liidu konkurss “Parim noor instrumentalist 2023” vabariiklik voor trompetiõpilastele toimus 26. märtsil 2023 Nõmme Muusikakoolis. Keila muusikakooli õpilased saavutasid väga häid tulemusi: I vanuserühm Magnus Raal diplom (õp. Valdo Rüütelmaa, km. Valdo Rüütelmaa); III vanuserühm Pärt Paalaroos diplom (õp. Rait Erikson, km. Eva Teppo).
Triatlon Estonia: Õhtu Teletorni Poolikul. Eile joosti taaskord Teletornis aja peale trepist 33 korrust üles. Neidude arvestuses jõudsid poodiumile Arabella Raie ja Anna Helene Rauk igatpidi korraliku tulemusega.
Teisipäev, 28.märts:
Keila Linnavolikogu 19. istung.
Õiguskorrast Keila linnas rääkis Keila linna piirkonnapolitseinik Djanno Tipka, kellele jääb see nädal siin piirkonnas viimaseks. Alates 24.aprillist naaseb Keila piirkonnapolitseiniku tööle Annika Koppel. Muu hulgas oli juttu sellest, et ööl vastu 24.septembrit Keskväljakul nutiprügikasti ümber lükanud isikud on teada ja lepitud kokku menetlusevälises kulude hüvitamises.
Ülevaate andis linnapea elanikkonnakaitsega tegelev nõunik Uno Paas. Keilas on 2 ametlikku avaliku varjumiskohta – linnavalitsuse hoone keldris ja tervisekeskuses. Peamine varjumiskoht peaks olema igas elukohas. Võimalikke varjumiskohti on vähemalt 13 (peamiselt eraomandis, sh pommivarjendid), kuid ülejäänud pole täna veel kodanike vastuvõtuks valmis. Keilasse tuleb peagi 2 sireeni – Utilitase lähedale ja KEKi tööstuskülla. Koos sireeniga valmib peaks töökorda saama ka asukohapõhine teavitussüsteem. Linnavalitsus on saanud raadiotelefonid kriisikomisjonile., millega on võimalik sidet pidada ka siis, kui mobiilisidet ei ole. Hetkel on nad seadistamisel. Sõlmitud on 2 koostöölepingut hädaolukorraks joogivee ja hädapärase toiduvaru hoidmiseks. Lepingupartnerid on linnal Usin ja Keila Tarbijate Ühistu. Läbirääkimised käivad järgmiste ettevõtetega. Ennekõike on peab iga inimene korraldama isikliku hädaolukorra varu. Korteriühistutega koostöö – meililist ühistute juhtidest on olemas. Infopäevadest osavõtt on olnud napp. 138-st ühistust osales viimatisel infopäeval 15. Linnavalitsuse küsimustikule kriisivalmidusest vastas 14. Järgmine infopäev tuleb siis, kui avaneb uus taotlusvoor varjumisvõime arendamiseks. ELVL seadusloome töögrupis osalev Paas tutvustas kooskõlastusringil oleva Valmisolekuseadusega kohalikule omavalitsusele suunatavatest ülesannetest. Läbirääkimistest Elektrileviga elektrikatkestuste vältimiseks. Varasemaga võrreldes – eilse Keilat hõlmanud elektrikatkestuse näitel – nüüd saab rikke ajal ka Elektrilevi juhtidega kontakti ja otseallikast infot rikke ulatuse kohta. Juttu oli veel naabrirahu programmist, avaliku ürituse riskimaatriksist.
Linnavolikogu delegeeris operatiivsuse huvides Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise linnavalitsusele. Nii saab linnavalitsus tulevikus otsustada koolipidajana direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, kehtestada klassi täitumuse ülemisest piirnormist (24 õpilast) väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi ja ka kooli direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi. Kokku delegeeriti linnavalitsusele üle 20 otsustusõiguse. Samaga tunnistas linnavolikogu kehtetuks samasisuline Keila Linnavolikogu 30. oktoobrist 2018.
Linnavolikogu otsustas lõpetada Keila linna osalemise mittetulundusühingus Eesti Tervislike Omavalitsuste Võrgustik ja pani linnavalitsusele ülesande korraldada võrgustik osalemise lõpetamisega seotud toimingute tegemise. 28. jaanuaril 2002 kirjutasid Sotsiaalministeeriumis MTÜ Eesti Tervislike Linnade Võrgustiku asutamislepingule alla 12 linnapead (Elva, Haapsalu, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kuressaare, Paide, Paldiski, Põltsamaa, Pärnu, Türi ja Võru) ja 1 vallavanem (Otepää). Tervislike omavalitsuse võrgustikuks nimetatud MTÜ 2019.aastal. Tänaseks on huvi võrgustiku tegevuse vastu langenud, eestvedamine on passiivne ja samasisulisi eesmärke täidetakse muul viisil. Pealegi sisaldavad paljude kohalike omavalitsuste arengukavad, sh Keila linna oma, juba olulises mahus tervisedenduslikke tegevusi ja panustamist tervislikku elukeskkonda. Kuna liikmesomavalitsused ei ole enam aktiivsed panustajad ega huvitatud võrgustiku tegevuse jätkamisest, siis edastati 23. veebruaril 2023 kõikidele ETOV liikmetele ettepanek MTÜ tegevuse lõpetamiseks.
Keila Koolis toimus gümnaasiumile suunatud Vaimse tervise päev. Üritus leiab aset teist aastat ning sai alguse õpilase algatusel. Sündmusel osalesid ka need üheksanda klassi õpilased, kes kuuluvad õpilasesindusse. Päeva esimene pool koosnes kahest paneeldiskussioonist. Esimese teemaks oli “Sõltuvused” ning teiseks “Meeste ja naiste erinevused”. Teemadel diskuteerisid mitmed külalised nii Harju-, Tartu- kui ka Võrumaalt. Vestlusi juhtis ajaloo ja inglise keele õpetaja Kaspar Koitjärv. Sel aastal osalesid paneelides Marko Viik, Marleen Lomann, Rene Puura, Aare Lepiksaar, Liis Tamm ja Einike Aedmaa. Suured tänud teile! Päeva teisel poolel said õpilased osaleda kahes praktilises töötoas. Teemasid oli igale maitsele, kõigil ühine eesmärk – toetada noorte vaimset tervist. Töötubasid viisid läbi Tarmo Kõrs, Ivi Savisaar (Joogaveski), Kaisa Lindus, Vilmar Schiff, Maria-Ursula Kurm, Jane Timofejev, Liis Tamm, Maret Kasepalu, Anu Altmets, Kaja Korolev, Kadri Lindmets, Kerli Kanniste, Kaia Heinleht (Kaia Kehakool), Annika Kageyama (Annika Minapilt ja Energiatöö), Moonika Tsilk ja Merike-Marrit Põldaru. Tänu ka sponsoritele Õf Vaimne Harmoonia, Maheleib ja Kooker!
Toimus Jõe tn 57B ja 57C kinnistute ning lähiala detailplaneeringu avalik arutelu.
Keila Jalgpallistaadionil toimunud Keila JK esindusmeekonna avamäng Pärnu JK Vaprus U21 meeskonnaga lõppes kaotusega 0:6.
Keila Kooli muusika õppetooli Kadi Härma: Esimesed pääsukesed laulsid end peole! Linnulauluga võidu laulsid 28. märtsil end XIII noorte laulu- ja tantsupeole kõik meie kooli mudilaskoorid. Mõõduvõtt teiste peole pürgivate mudilaskooridega oli hästi pingeline. Kõigepealt harjutati suvel lauluväljakul kõlama hakkavaid laule kõik koos, justkui päris laulupeol…. Seejärel tõmmati loos laulude pealkirjadega, mida auväärt, kuid lahke žürii iga koori eraldi esituses kuulata sai. Keila Kooli oli kohale tulnud lausa 8 koori kõige väiksemate laululembeste lastega ning žürii koosseisus Niina Esko ja Jaanika Kuusik. Tundub, et meie pöidlahoidmisest oli kasu, sest žüriiliikmed kiitsid Keila Kooli mudilaskoori ilusa emotsiooni ja kauni vokaaliga esituse eest. Eraldi toodi välja väga musikaalne tunnetus. Lisati, et tekst ja noodimaterjal olid täpselt omandatud. Koori dirigendid on Anu Matteus ja Tiia Peenmaa. Sel aastal, nagu ikka noortepidude eel, sai taotleda kategooriaid. Uue hindamissüsteemi järgi jagunevad kategooriad järgmiselt: “suurepärane”, “väga hea”, “hea”, “rahuldav”, “ebapiisav” ja “kasin”. Keila Kooli mudilaskoor hinnati “suurepäraseks”. Kiidusõnu pälvis ka 1-häälne mudilaskoor, kelle sooritus oli žürii arvates “väga hea”. Dirigendid Kadri Leping ja Tiia Peenmaa. Tavaklasside õpilastest koosnev mudilaskoor “Laululust” kõlas žürii arvates mahedahäälselt ning sai hindeks “hea”. Dirigendid Kadri Leping ja Mirjam Pärtel. Juba hakkab Keila Kooli laulupeo rongkäigu kolonn moodustum. Nüüd vaja ennast tõestada veel Keila Kooli laste-, poiste- ja noortekooril.
Keila Kultuurikeskuses Teater R.A.A.A.M. etendus AUDIENTS. Nädal enne esietendust, kõige pöörasemal peaproovide perioodil, külastab teatrijuhti (Priit Võigemast) veider uurija (Henrik Kalmet) ühe salapärase süüasjaga, millel nimeks “Teatritoimik”. Algab pingeline ja samas absurdne ülekuulamine, kus väga kiiresti hägustub, mis süüasjaga on üldse tegemist, kes keda süüdistab ning millega seoses. Mis on päriselt ja mis mängult? Tundub pealtnäha lihtne lugu võimu ja vaimu omavahelistest suhetest ning vastuoludest, aga lähemal vaatlusel hakkavad hargnema erinevad tasandid. “Audients” või täpsemalt öeldes “Vaclav Haveli Audients”, on kaasaegse Kosovo näitekirjaniku Jeton Neziraj värske lavalugu, mis on kõvasti inspiratsiooni saanud Vaclav Haveli 1975ndal aastal ilmunud näitemängust “Audients”. Autor JETON NEZIRAJ. Lavastaja MADIS KALMET. Kunstnik JAANUS LAAGRIKÜLL. Valguskujundus PRIIDU ADLAS. Muusikaline kujundaja PEETER KONOVALOV. Laval PRIIT VÕIGEMAST ja HENRIK KALMET.
Kolmapäev, 29.märts:
MTÜ Töötahe – Keila kaitstud töö keskus tähistas sotsiaalkeskuses oma 20.sünnipäeva. PILDID Tänase peo peaesineja oli mustkunstnik Fred. 20 aastat on ühele mittetulundusühingule ikka väga pikk aeg. Eriti sellisele, nagu Keila Sotsiaalkeskuse tiiva all tegutseb, vahendades tööjõuturul vähese konkurentsivõimega inimestele asjalikku tegevust ja teenistust. Nende aastatega on keskuses olnud üle 150 töötegija ja üle 30 tööandja. Lisaks sellele, et tehakse koos tööd, on Töötahte seltskond omavahel sõpruskond, koos veedetakse aega mitte ainult töötades, vaid ka vaba aega veetes. Nii tehtud tööst, kui puhkeajast kõneleb Töötahte enda inimeste piltidest moodustatud pildialbum, mis sai tänaseks kaante vahele.
Täna õhtul valmis Keila noortekeskuses 57 Dolly nukku, mis lähevad Ukraina lastekodule. Nukutegu juhendas Riina Kübard Keila Kiwanis klubist, materjaliga oli abiks SOS Lasteküla Eestis ja Kiwanis International. Aitäh kõgile lastele, noortele ja täiskasvanutele, kes said olla abiks. Nukke hakkame riietama 4.04 kell 18:00.
Täna käis ajakirja „Hea Laps“ toimetaja Kätlin külas Keila Kooli algklasside maja raamatukogus, kus toimetab kirjandusklubi “Hea Laps”. Ringis loetakse, meisterdatakse, nuputatakse, joonistatakse, antakse välja oma virtuaalajakirja – lihtsalt unistuste ring! Lapsi juhendab Varje Mägi
Keskväljaku Ö-klubi andis sotsiaalmeedias teada, et on alustatud laienemistöödega endistes panga (algselt kinosaalis) ruumes ja klubi nimeks saab Lucifer. Samuti on plaan muuta klubi rahavabaks – koduse ettemakse arvelt pidutsemiskohaks.
Lõppes Hispaanias eksperimentaalne velotuur “Tour en bicicleta por Estonia en Espana”. Kokku osales kolmepäevase velotuuri erinevatel etappidel, kus sõideti kokku 212km, 30 jalgratturit. Kokkuvõttes võitis Josten Vaidem, kes edestas Taavi Kannimäed kahe minuti ja 17 sekundiga ja kolmandale kohale jäänud Riko Tammepuud (Paremal) Keilast kolme minuti ja 53 sekundiga. Rikole oli see tore võimalus, kuna sai mõõtu võtta endast kõvasti vanemate ja kogenumate jalgratturitega. Üle kuu aja on Hispaanias kõvasti trenni tehtud, pühapäevast algab uus võistlushooaeg kodumaal.
Neljapäev, 30.märts:
Keila Linnavalitsuse 81.istung
Linnavalitsus otsustas korraldada riigihanke lihthankemenetluse „Keila Kooli (Ehitajate tee 1) ATS soetamine“ e-menetlusena määrates riigihanke eest vastutavaks isikuks abilinnapea Eike Käsi, kes juhib ka toimingute läbiviimiseks moodustatud komisjoni. ATS on automaatne tulekahjusignalisatsioon.
Linnavalitsus määras Keila linnas, Tammiku tee 4 kinnistule moodustatava Tammelehe tänava ruumikuju ja kohanime ning määras Tammiku tee 4 kinnisasja (pindala 65166 m², sihtotstarve ühiskondlike ehitiste maa 100%) maakorraldustoimingu käigus kahekümnele moodustatavatele uutele reaalosadele koha-aadressid ja katastriüksuste sihtotstarbed. Kinnistule on loodud 19 kinnistut, millest 15 on elamumaa, kolm transpordimaa ja kaks üldkasutatav maa.
Linnavalitsus väljastas ehitusloa rajatise – päikesepaneelide paigaldamiseks Jõe tn 59 kinnistul asuva korterelamu katusele. Paigaldatava kaheteistkümne päikesepaneeli koguvõimsus saab olema 7,8 kW.
Linnavalitsus otsustas lugeda erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks perioodil 30. märts 2023 kuni 1. jaanuar 2028 Teaduse põik 3 jäätmevaldaja, kuna kinnisasjal puudub elutegevus, mille käigus võib tekkida jäätmeid.
Linnavalitsus kiitis heaks Lääne-Harju vallaga 03.03.2023 sõlmitud koostöölepingu munitsipaalkooli õppekoha tegevuskulu arvestusliku maksumuse vastastikusest kompenseerimisest. Lepingu eesmärk on vastastikku kompenseerida Eesti rahvastikuregistri andmetel ühe poole haldusterritooriumitel elavate, kuid teise poole koolis õppivate õppurite õppekoha tegevuskulu arvestuslikku maksumust. Keila linn toetab oma rahvastikuregistri järgsetest elanikest õpilaste õppimist Lääne-Harju valla munitsipaalkoolis, tasudes Lääne-Harju vallale õppekoha tegevuskulu 120 eurot kuus, ja Lääne-Harju vald toetab oma rahvastikuregistri järgsetest elanikest õpilaste õppimist Keila linna munitsipaalkoolis, tasudes Keila linnale õppekoha tegevuskulu 120 eurot kuus. Keila linna munitsipaalkooli õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 2023. aastaks on 149 eurot ja 71 senti kuus. Lääne-Harju valla munitsipaalkooli õppekoha tegevuskulu arvestuslik maksumus 2023. aastaks on 240 eurot kuus. Seisuga 10.01.2023 käib Keila Koolis 179 Lääne- Harju valla rahvastikuregistrijärgsest elanikust õpilast, sh HEV klassides 12 õpilast.
Selgusid vabariikliku luulekonkursi “Meie Eestimaa” tulemused: Rannu Kooli korraldatud 3.–9. klassi õpilastele mõeldud vabariiklik omaloominguline luulekonkurss “Meie Eestimaa” toimus 1. novembrist 2022 – 31. jaanuarini 2023. Konkursi alateema oli “Kuulsad eestlased” ning luulevorm clerihew. 9. klassi õpilaste seas sai 5. koha Lisette Tarto Keila Koolist (õpetaja Tiina Murdla) luuletusega Neeme Järvist.
30. märtsil täitus Keila Kool Harjumaa 8.klasside õpilastega. Kohale tuli 47 kolmeliikmelist võistkonda 15 Harjumaa koolist. Kuldvillaku vormis võeti mõõtu inglise keele, kultuuri, maa tundmise, geograafia ja ajaloo küsimustes. Oli ka leidlikkuse kategooria. Võistlus toimus kolmes voorus ning finaalis selgitati välja parimatest parimad. I koha saavutas Saue Kooli tüdrukute paar ja II ja III koha viisid koju Laagri kooli tiimid. Võistluse korraldasid Keila Kooli inglise keele õpetajad, abiks olid 8.b, 8.c, 9.a, 10. ja 12. klassi õpilased ja TORE noored, kes korraldasid kohaletulnutele lõbusaid mänge.
Konkursist võtsid osa 98 kooli õpilased ning juhendajaid oli kokku 141. Konkursile laekus 941 luuletust, millest nõuetele vastas 830. 1.–3. koha saanud õpilased ja nende juhendajad saavad tänukirjad ning auhinnad. Auhinnad on välja pannud kirjastused Koolibri, Helios, Toledo, Tammerraamat ja Varrak. 4.–7. koha saanud õpilased ja nende juhendajad saavad elektroonilised tänukirjad. Parimad tööd avaldatakse ajakirjas Hea Laps. Žüriisse kuulusid järgmised inimesed: kirjanik ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja Kätlin Vainola, kirjanik Kristina Ruder, Elva Gümnaasiumi eesti keele õpetaja Tiina Õunapuu, Rannu Kooli õppealajuhataja Helle Kiik, Elva Gümnaasiumi logopeed EveVaigu, Rannu Kooli klassiõpetaja Küllike Ots, Elva valla haridusspetsialist Auli Mäesalu ja Elva valla noorsootööspetsialist Sirle Lüüs.
Sotsiaalkeskuse tööga olid tutvumas kolleegid Rae vallast.
Noortekeskuse korraldusel toimus linnavalitsuses 13 – 28 aastaste noorte suvise töömaleva infotund.
Statistikaamet: veel kuu aega kestab rahvusvaheline täiskasvanute oskuste uuring PIAAC, mida viib läbi Haridus- ja teadusministeerium koostöös Statistikaametiga. Keila linnas kuulub uuringu valimisse 119 inimest, kellest 74 on tänaseks juba oma panuse andnud. Küsitluse korraldajad tänavad! Selleks, et uuringu tulemused oleks võimalikult täpsed, oodatakse veel 45 Keila elaniku vastuseid. Kui oled saanud kutse uuringus osalemiseks, siis osale kindlasti. Keilas on Statistikaameti küsitlejad Helle Niineorg ja Gabriela Kotsulim. Lisalugemist PIAACi kohta leiab: www.hm.ee/piaac
Harju Elekter avaldas kontserni 2022. aasta auditeeritud majandusaasta aruande. Kontserni 2022. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 175,3 miljonit eurot, ärikahjum 4,5 miljonit eurot ja puhaskahjum 5,6 miljonit eurot.
Keila TV avaldas sarjast Keila Kooli lood kuuenda osa – Kai Kulbok. Kai räägib kuidas ta Keila Kooli tööle tuli, milline nägi välja vana koolimaja ning kui elevil oldi uue maja suhtes. Lisaks igasugustest üritustest ja huvitegevuse vajalikkusest. Intervjuu filmiti aastal 2021.
EELK Keila Miikaeli kogudus avalikustas Keila Kihelkonna Fotokonkursi tingimused kutsudes huvilisi osalema. Kihelkond on ajalooline kiriklik haldusüksus, mille keskmeks oli kihelkonnakirik. Keila kihelkonnas on selleks Keila Miikaeli kirik. Ajalooline Keila kihelkonna maa-ala kuulub Harju maakonna koosseisu ja on jaotatud mitmete tänapäevaste valdade vahel. Siia kuuluvad Harku vald, Keila ja Saue linn tervikuna ning osa Saue, Saku ja Lääne-Harju vallast. Suurematest asulatest jäävad Keila kihelkonna aladele Keila ja Saue linn ning Klooga, Vasalemma, Tabasalu, Harku, Laagri ja Saku alevikud, samuti Nõmme linnaosa. Sajandite jooksul on ajaloolises Keila kihelkonnas aga tekkinud mitu uut luterlikku kirikut ja kogudust: Rannamõisa, Nõmme, Saku ja Saue. Fotokonkursile on oodatud fotod nii ajaloolise Keila kihelkonna looduskaunitest paikadest (näiteks Laulasmaa rand, Klooga järv, Treppoja astangud jne) kui ka ajaloolistest ja arhitektuuriliselt põnevatest hoonetest (kirikud, mõisad jne). Samuti fotod meie kihelkonna inimestest ja huvitavatest üritustest. Pilte oodatakse kuni jaanipäevani. Pärast seda valib sõltumatu žürii konkursile esitatud fotodest välja parimad, mille põhjal valmib näitus “Keila kihelkonna pildid”. Näitus saab olema üleval Keila Kultuurikeskuses augustis-septembris, 2023 Keila Kihelkonnapäevade raames. Lisaks näitusele valib žürii 13 fotot, millest valmib Keila kihelkonna 2024.a. kalender. Juuni lõpus avaldatakse kõik konkursile saabunud pildid koos saatja nime lisamisega suhtlusvõrgustiku Facebook Keila koguduse leheküljel ning toimub publikuhääletus. Enim meeldimisi saanud kolme foto tegijale on Keila koguduse poolt välja pandud väike auhind.
Konkursi tingimused:
* Fotod palume saata e-maili aadressil keilafotod@gmail.com (suurema mahulised fotod võib saata internetipõhist failide edastamise tasuta teenust pakkuva WeTranfer’i kaudu)
* Fotosid saab esitada jooksvalt, esitamise lõpptähtaeg on 23.06.2023.a.
* Foto pildifaili pikem külg peab olema vähemalt 3000 pikslit (vajalik selleks, et fotost oleks võimalik näitusele kvaliteetne väljaprint teha)
* Iga osaleja võib esitada maksimaalselt 5 fotot.
* Foto juurde palume märkida kindlasti pildistatud objekti/sündmuse nimetus ja asukoht, portreede puhul inimese nimi ja lühike seos just Keila kihelkonna piirkonnaga. Lisaks tuleb foto esitamisel märkida foto autori nimi.
* Fotol ei tohi olla vesimärke, kuupäevi ega muid lisatud kirjasid. Foto autori nime avaldame koos fotoga nii Facebookis, näitusel kui ka kalendris.
* Kihelkonna kalendrisse valikul on eelistatud horisontaalsed ehk laiupidised (nn landscape formaadis) fotod. Püstiste fotode esitamine ei ole küll keelatud (kindlasti valitakse näiteks kalendri kaanefotoks just üks püstine foto), kuid oma esitavast viiest fotost tasuks enamik esitada horisontaalses formaadis. See tagab suurema võimaluse kalendrisse pääsuks.
* Korraldajal (EELK Keila Miikaeli kogudus) on õigus tasuta kasutada konkursile esitatud töid konkursi ja selle tulemuste tutvustamisel meedias (sh trüki- ja veebiväljaannetes ning sotsiaalmeedias), kodulehel, konkursi pildiprogrammide koostamisel ning esitlemisel. Zürii valitud parimaid töid võib korraldaja tasuta ja autori nime ära näidates kasutada fotonäitusel “Keila kihelkonna pildid” ning trükises Keila Kihelkonna 2024.a. kalender. Muudel eesmärkidel võib pilte kasutada kokkuleppel töö autoriga
TV3-s algas tõsielumäng “Naabrist parem” , kus üks merekonteinerisse kodu ehitav paar on Keila elanikud Kristin ja Kristjan Linnas, abielupaar Keilast, kes unistavad oma suvilast. Paaril on konteineri jaoks valmis vaadatud mereäärne koht.
Varmo Lindepuu tänas kõiki, kes käis vaatamas fotonäitust `Lootus` ja veel suuremat tänu kõigile neile kes soetasid näituse ajal mõne minu loodusfoto endale. Näituse ajal müüdud piltidelt teenitud tulu annetab Varmo ma projektile „Aitan lapsed teatrisse“ . Kokku osteti 15 fotot, ehk siis annetuseks kogusime 300 eurot. www.aitanlapsi.ee Eraldi tänu Keila Kultuurikeskusele, Keila Linnale ja oma sugulasele Enno Veersalule, tänu kellele see näitus võimalikuks sai!
Vikerkaare lasteaias on täna ja homme külas HAMBABUSS, kus kontrollitakse laste suutervist. Hambaarsti visiit jääb bussi külastanud lastele meelde toreda kogemusena. Kaasatud on armsad hambamudelitega tegelased Panter Paula ja Eesel Victori, mängime. Nii unustavad ka kõige kartlikumad lapsed ärevuse ja hirmu. Pisikesi patsiente premeeritakse ka väikese kingitusega. Hambaarsti külastuse järgselt saab lapsevanem Patsiendiportaalist täieliku ülevaate oma lapse suutervisest ning edasised soovitused hammaste hoolitsuseks. Aitäh asjaosalistele.
Reede, 31.märts:
Keila Leht on suuresti Keila linna sotsiaaltööle pühendatud – esikaanel Keila sotsiaaltöötajate tunnustustest. Uudistes elektrivarustuse katkestustest, Töömessist, Keilast üleriigilise rahuloluuuringus, turvalisusest, raamatust Keila sünnipäevaks, Loode-Eesti infopäevast, ringtreenijatest Teraapiakeskuses, noorte muusikute edust ja Kevadkoputusest SOS Lasteküla heaks. Pikem lugu sauna-aasta puhul ihuharimispaikadest Keilas. Jätkub sari Spordielu Keilas 1922 – 1940. Tegija on Lea Kõre.
Harjumaa Muuseumis on tasuta külastuspäev ja Harju maakonnaraamatukogus on korrastuspäev – raamatukogu suletud ja raamatuid saab tagastada kogumiskasti kaudu.
Keila Kooli 7. klassi õpilaste võistkond koosseisus Anni Merilain, Ander Ööbik ja Pärt Paalaroos saavutasid täna (30.03) Nuputa võistluse Harjumaa voorus tugeva 2. koha. Samal võistlusel oli tubli ka 5.-6. klasside võistkond koosseisus Marta Taklaja, Piibe Paalaroos, Rasmus Randviir ja Hugo Lehtpuu.
Täna toimus üleriigilise laste etlusvõistluse „Ellen Niiduga Midrimaal“ eelvoorus, kus saavutasid 1.-2. koha Keila kooli 5.b klassi õpilased Lisette Notton ja Tähe Lilleorg. See tagas neile pääsu luulevõistluse finaali, mis toimub juba 25.aprillil Tapal. Tüdrukuid juhendas õpetaja Liina Tamm. Õnnitleme!
Homme on laupäev ja 1. Aprill. Märtsikuu viimasest reedest sai Vikerkaare lasteaia Sipsiku majas EDEER! Täna tegime asju lasteaias tagurpidi. Päev algas mõnes rühmas pidžaamades. Esiteks mõnulesid lapsed voodis ja siis söödi piimasuppi tassis kahvliga. Teises rühmas õpiti selgeks, kuidas lapse nimi tagurpidi loetuna kõlab. Väiksemad lapsed said riided selga panna pahupidi/tagurpidi ning jalanõud tohtis panna valesse jalga. Lastel oli võimalus kõndida rühmas tagurpidi. Kirjutada ja joonistada võis varvastega ja seda sai teha laua all. Väga aktiivselt toimetasid tänasel päeval Sipsiku maja kõige suuremad lapsed Naksitralli rühmast.
Laupäev, 1.aprill:
Harju Maakonnaraamatukogu ootab lapsi koos vanematega raamatukogu Jutuhommikule. Naljapäeva puhul loeb Aare Lepiksaar ette erinevaid lõbusaid jutte. Peale juttude kuulamist saavad huvilised taaskord meisterdada. Jutuhommikuid toetab Eesti Kultuurkapital.
Keila Sotsiaalkeskuses avatakse MTÜ Lääne-Harju Lasterikkad vahvate emade läbitud “Lummava Lapimaailma” õmbluskursusel valminud esemete näitus.
Konkursi “Parim Noor Instrumentalist 2023” klaveriõpilaste lõppvoor toimub 1.-2. aprillil MUBAs. Keila MK-st osalevad lõppvoorus Ella Marie Mäger ja Mirell Pajumets
Pühapäev, 2.aprill:
Aprill on veteranikuu ning Keila naiskodukaitse korraldab sel puhul Sinilillematka Anname Au. Algus kell 14 Kaitseliidu maja ees Aia 35.
2. aprillil toimub 16. korda heategevuslik üritus “Kevadkoputus”, mida korraldab SOS Lasteküla Eesti Ühing koostöös Southwestern Advantage Eestiga. Sel korral muudab koputuse eriliseks see, et lisaks suurele koputusaktsioonile pühapäeval, on tudengid väljas ka nädal hiljem 8.aprillil. Koputuste raames kogutakse SOS lastekülade peremajade remondifondi raha. Eesmärgiks on koguda 45 000 eurot. Mitmed majad on valminud pea kolmkümmend aastat tagasi ning vajavad sanitaarremonti. Selle rahaga saame remontida majade katuseid, põrandaid, vannitube ja kööke. Inimesed, kelle ukseni tudengid pühapäevase aktsiooni raames ei jõua, kuid soovivad õla alla panna, saavad projekti toetada teiste kanalite vahendusel. Võimalik on teha ülekanne SOS Lasteküla Ühingule, külastades SOS Lasteküla kodulehekülge sos-lastekyla.ee või helistades annetusnumbrile 900 6670 – 5€, 900 6680 – 10€ või 900 6690 – 25€ . Aktsioonis osaleva tudengi tunneb lihtsalt ära – tudeng kannab kaelas SOS Lasteküla Ühingu kaelakaarti.
Tervisekeskuses on kell 10:00-15:00 ujumisvõistluse Pardikesed IV etapp. Võistlused ajal on ujula tavakliendile suletud!!